Müts, müts ja veelkord müts. Jälle üks koolimüts riiulile tolmama. Aga äkki on see siiski midagi erilisemat, kui üks lihtne müts? Kas ma nüüd kuulun täieõiguslikult Tallinna Nõmme Gümnaasiumi perekonda, kui mul on koolimüts?
12.novembri hommikul 2013 seisid koolimaja ees kõik gümnaasiumi õpilased, kaasa arvatud terve 83.lend. Oli karge sügishommik ning imeilus päikesetõus. Kätte oli jõudnud päev, kus uued kümnenda klassi õpilased said pidulikult kätte oma koolimütsid. Iga õpilane kutsuti ette nimepidi, mis oli muidugi omaette komöödia. Vahepeal pidid vaesed kaheteistkümnendikud, kellele see auväärt töö oli usaldatud, kõvasti vaeva nägema. Siiski said kõik endale uhke tumerohelise tekli - mõnele meeldis rohkem, teisele vähem.
Samal päeval tähistasime ka kooli nurgakivipäeva. Uutele õpilastele tundus see üritus kuidagi kummaline – mida me ikka sellest kivi maha panekust tähistame? Usun, et nüüd, kui oleme ka ise saanud osa oma kooli atmosfäärist, siis mõistame, kui suur tähtsus on tegelikult sellel päeval. See oli päev, kui pandi nurgakivi meie uuele kodule. Nüüd kanname rõõmsalt ning auga oma koolimütse, Tallinna Nõmme Gümnaasiumi koolimütse.
Tekst: Kadri-Kristel Palm-Peipman, Kerttu Kangur
Fotod: Marko Maisa, Kadri-Kristel Palm-Peipman
No comments:
Post a Comment