Tervist :)

Minu nimi on Helena Karu, alates 1. septembrist 2014 olen Tallinna Nõmme Gümnaasiumi 11. loodusklassi õpilane. Peale Nõmme Erakooli 9. klassi lõpetamist 2013 seisin otsustava valiku ees nagu paljud teisedki - kus oma haridusteed jätkata. Käisin erinevatel katsetel ja valik osutus Tallinna 21. Kooli kasuks. Siiski olin sisse saanud ka Tallinna Nõmme Gümnaasiumisse. Õige pea 10. klassi keskel mõistsin, et 21. Kool ei ole see "minu kool". Päevad olid pikad, väsitavad ja stressirohked. Kahel päeval nädalas oli 9 tundi. Tallinna 21. Kooli näol on tegemist suurima õpilaste arvuga keskkooliga Tallinnas. Klassis oli kolm korda rohkem õpilasi kui minu põhikoolilennus ja ka koolimaja oli minu jaoks väsitavalt suur ja harjumatu. Koolis valitsev distsiplineeritus ja suhteliselt suured nõuded õppetöös põhjustasid pidevat pinget mu vaimsele poolele. Ka ei jäänud pikkade koolipäevade ning kooli tuleku-kojumineku kõrvalt mul aega tegeleda hobidega, olin kogu aeg lihtsalt nii väsinud ja sunnitud õppetööle keskenduma. Kevadel otsustasin, et ei soovi ennast koormata ja õppida asutuses, kus õppetöö toob enamjaolt vaid negatiivseid emotsioone ja ilminguid kaasa. Viisin Tallinna Nõmme Gümnaasiumisse avalduse, et jätkata seal oma haridusteed. Kuna õppetöö on gümnaasiumiosas koolidel veidi erinevalt korraldatud, polnud mul 10. klassis ei geograafiat ega bioloogiat. TNG 11. loodusklassi astumiseks pidin aga teatud materjali järgi õppima. Seetõttu alustasin augusti teises pooles geograafia ja bioloogia materjali omandamisega. Õnneks on bioloogia ja geograafia hinded mul alati väga head olnud ja seetõttu jäi materjal kergesti külge. 25. augustil tegin sissesaamiseks vajaliku kirjaliku eksami bioloogias ja arutlesin geograafiaõpetajaga suuliselt rahvastiku-ja majandusgeograafia teemal. Suuline arutelu kulges väga hästi ja bioloogia kirjalik eksam läks samuti suurepäraselt - sain 42 punkti 43'st.
Nüüdseks olen siin koolis õppinud natuke enam kui kolm kuud ja ei kahetse oma valikut - õhkkond on vabam ja sõbralikum, õppetöö ei ole üleliigselt koormav, meeleolu on palju parem ja ka tunded kaasõpilaste ning koolipersonali suhtes on sümpaatsemad. Leian, et see kool väärtustab oma traditsioone ja õpilasi, soovides neile parimat. Samuti on mulle meele järele kooli ümbrus - olen terve elu elanud Nõmmel ja siin linnaosas tunnen end hästi.
Kindlasti jääb mulle TNG's veedetud ajast palju toredaid mälestusi ja emotsioone edaspidiseks. :)

-Helena

Maailmavalitseja Andero sünnipäev

Meie kõige vahvamal klassijuhatajal on sünnipäev kahekümne teisel novembril. See aasta oli kahekümne teine november aga laupäev. Anderol on reede vaba. Tegime peo neljapäeval, sest selleks päevaks oli ekoolis keemia kodutöö juures kontrolltöö. Kes ei tea, siis Andero annab meile ka keemia tunde. Igatahes. Enne neljapäeva kogusime Sandraga kõigilt sendid kokku ning Sandra ja Chrystiin valmistasid maitsva koogi. Sööklast laenasime kannukesed, et kurgud ei kuivaks. Jõime morssi. Me kahjuks ei tea, kui vanaks õpetaja sai, aga sel pole vahet. Ta on ikkagi väga vahva.  Lilled sai ta ka.
Kingituse viisime talle esmaspäeval. Kinkisime purgi, kus sees oli saja päeva jagu mõtteteri/ütlusi. Täitsa tore kui saad kenasti iga hommik äragata ja midagi positiivset lugeda. :)))
Aga no kontrolltöö jäi meil sellel päeval ära. Jehuuu!!! Aga oli esmaspäeval ikkagi :(
Kõik Anderole kingitud olid kogu klassi poolt ning siira südame ja armastusega tehtud :)
Paar pildikest kah peost :D

K O O K - küpsisetort + martsipan / Chrystiin

Kool ei läinud põlema. Õnneks ;)))) / Chrystiin

Kõik on väga rõõmsad. #pidu #kook #süda / Maria

Tervitades,

Maria

LXXXIII lend TARTUS

Kuuenda novembri varahommikul startisime terve lennuga Tartu poole. Aga ega me sinna ainult lõbutsema ei läinud. Esimese asjana pandi proovile meie kannatlikkus. Pidime 3 tundi jutti istuma sama koha peal ja kuulama ülikooli teaduskondade tutvustusi. Lähemalt räägiti meile neljast teaduskonnast, mis olid siis kehakultuur, sotsiaal- ja haridusteadus, matemaatika- ja informaatika ning arstiteaduskond. Ja lisaks räägiti veel üldiselt Tartu Ülikoolist tutvustavalt veidi. Saime lühikese lõunapausi peale seda väga informatsioonirikast kolme tundi. Õpetajad koos osade õpilastega läksid sööma püssirohukeldrisse seljankat. Saia seest. Kauss oli sai. Naljakas. Samas, ma pole kindel kah.  Aga mõned läksid oma teed ja leidsid mujalt midagi hamba alla.
Kolmas punkt meie päevakavas oli kõigil klassidel erinev. Meie, looduslapsed, tegime tuuri ülikooli peahoones, kus meile tutvustati aulat ja üliõpilaste vanglat. Konge nimetatakse sealt kartseriteks. Need olid päris vahvad. Ja aula, no imelilus, roosa laega. Samuti käisime ülikooli kunstimuuseumis. Nägime PÄRIS muumiaid. Neid oli seal kaks, aga no täitsa pisikesed. Aga siiski, muumiad.
Kui kell sai kolm, oli taas võimalus kõigil minna üksi või kambakesi linna peale tuuritama. See kord anti aega ka rohkem, peaaegu neli tundi.
Enne seitset õhtul kogunesime Vanemuise Väiksesse majja. Läksime vaatama etendust "Hea põhjatuule vastu". Ja kui ükskord aeg oli hiline, siis võtsime ette kojusõidu.
Tartus oli ilm ilus. Vihma ei sadanud. Alles siis kui teatrist bussi läksime, et koju sõita.
Saime tohtul hulgal informatsiooni Tartu Ülikooli kohta. Usun, et paljud meist hakkasid pingsamalt mõtlema ülikooliõpingutele ja oma tulevikule.
Kõik õpilased pidid tegema kokkuvõtte õppepäeva kohta Tartus ning selle eest sai loomulikul ka hindeid. Kel soovi, võib lugeda arvamusi ning emotsioone SIIT .
Kokkuvõttes oli reis väsitav, aga tore. Tartus on alati tore käia.
Tervitades,
Maria

vasakult : Kelly, Reeli, Chrystiin, Caroline, Maria ja Marie #teatris #kultuursed
pilt: Kevin

Aasta läbi Regina silmade

Jälle on üks kooliaasta lõppemas, palju pole enam jäänud. Kõigest kaks nädalat veel ja ongi suvi. Ma mäletan, kui esimest korda meie klassi nägin, ei tundnud ma mitte kui kedagi, see oli hirmutav. Kuna ma olen alguses uute inimeste juures arg ja awkward, siis ma arvasin, et mul on raskusi klassi sisse sulanduda. Õnneks võeti mind siiski omaks.

Retsi nädal oli oodatust kergem, kuigi reede oli suhteliselt karm, eriti veel see hommikusöök. Õpetajatega harjusin suhteliselt kiirelt ära, kõik on omamoodi toredad, aga nagu igal inimesel on ka neil nõrgemaid kohti. Klassijuhatajaga on meil minuarust vedanud, kuna ta on mõistev ja teeb tihti nalja. Kõige rohkem on mulle meeldinud, selle kooliaasta juures see, et me oleme käinud juba nii mitmetes kohtades. Eelmistes koolides võisin ma sellest ainult unistada, kuna õpetajad lihtsalt kas ei viitsinud meiega kuhugi minna või siis ütlesid, et neil on palju tegemist. Loomaaiast me kaugemale ei jõudnud...

Ma loodan, et kõigil on ilus ja huvitav suvi. Ilusat vaheaega! :)

-Regina Aibast

Looduslapsed

Ümbritsev loodus

tarkuse lootus.

Rõõmu ootus

seikluste moodsus.

Looduslaste elu

on justkui melu.

Alati abiks semu

et saavutada edu.

Silmapiiril tulemus

uudne olemus.

Alatine toredus

väärt kogemus.

-Sonja Madismäe

Koogitrall

Hei-hopsti!

17-21. veebruaril tähistasime kooli sünnipäeva nädalat. Toimus erinevaid üritusi, millest üks oli tordi valmistamine. 

21.02 tähistasime kooli sünnipäeva ning kõik klassid pidid selle puhul tegema tordi või koogi. Selle aasta teemaks oli rong. Caroline ja Sandra tegid suure tordi, mille tegemiseks kulus lausa viis tundi. Koogi peale voltisime martsipanist rongi. Ette tuli palju takistusi, kuid see meid ei morjendanud ja kook sai imemaitsev. 

RETSPT:

PÕHI:

15 muna

8sp jahu

8sp suhkurt

SISU:

500 grammi kohupiima

150 grammi hapukoort

200 grammi vahukoort

2 suurt banaani

KATE:

300 grammi sokolaadi

200 grammi martsipani

martsipanist lehed ja roosid

Pildid ja videod lisame paari päeva pärast.

-Tekst: Caroline Laane, Sandra Märk

TNG võrkpalli meistrid 2014

Hei :)
Kahe kuu jooksul toimusid Tallinna Nõmme Gümnaasiumi kõige vanemas astmes võrkpalli võistlused. Võitjateks osutusime meie koosseisus kaptenina Kelly Kullamaa, Künter Uku Altnurme, Mart Paul Preiman, Rasmus Punger, Reeli- Mai Valge, Janar Peeba, Reiko Sakk, (Kevin Tegova). Kõige raskemad mängud olid 11H ja 12L vastu, aga suutsime võita siiski kõik mängud. Auhinnaks oli kringel.

Täname kõiki toetajaid ja sponsoreid :)

-Tekst: Kelly Kullamaa, Mart Paul Preiman, Künter Uku Altnurme, härra Punger

-Pilt: Maria-Elisabet Jürgens

Ametlikult TNG õpilased

Meenutus sügisest:

Müts, müts ja veelkord müts. Jälle üks koolimüts riiulile tolmama. Aga äkki on see siiski midagi erilisemat, kui üks lihtne müts? Kas ma nüüd kuulun täieõiguslikult Tallinna Nõmme Gümnaasiumi perekonda, kui mul on koolimüts?
12.novembri hommikul 2013 seisid koolimaja ees kõik gümnaasiumi õpilased, kaasa arvatud terve 83.lend. Oli karge sügishommik ning imeilus päikesetõus. Kätte oli jõudnud päev, kus uued kümnenda klassi õpilased said pidulikult kätte oma koolimütsid. Iga õpilane kutsuti ette nimepidi, mis oli muidugi omaette komöödia. Vahepeal pidid vaesed kaheteistkümnendikud, kellele see auväärt töö oli usaldatud, kõvasti vaeva nägema. Siiski said kõik endale uhke tumerohelise tekli - mõnele meeldis rohkem, teisele vähem.
Samal päeval tähistasime ka kooli nurgakivipäeva. Uutele õpilastele tundus see üritus kuidagi kummaline – mida me ikka sellest kivi maha panekust tähistame? Usun, et nüüd, kui oleme ka ise saanud osa oma kooli atmosfäärist, siis mõistame, kui suur tähtsus on tegelikult sellel päeval. See oli päev, kui pandi nurgakivi meie  uuele kodule. Nüüd kanname rõõmsalt ning auga oma koolimütse, Tallinna Nõmme Gümnaasiumi koolimütse.

Tekst: Kadri-Kristel Palm-Peipman, Kerttu Kangur
Fotod: Marko Maisa, Kadri-Kristel Palm-Peipman

Eesti 10 aastat Euroopa Liidus

Täna (13.05) ootas meid teise tunni ajal meeldiv üllatus- nimelt oli Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm tulnud meile rääkima teemal Eesti 10 aastat Euroopa Liidus. Saal oli rahvast täis, nii põhikooli lõpuklassid, kui ka gümnaasium. Kõigile pakkus teema huvi, saime palju huvitavat teada Euroopa Liidust ja Eesti osatähtsusest maailmakaardil. 
H.Rumm rääkis väga põnevalt, terve saal kuulas tähelepanelikult ning keegi ei söendanud omavahel juttu ajada. Loengul käsitletud teemad olid väga aktuaalsed, nagu näiteks Ukraina kriis ja Suurbritannia soov lahkuda Euroopa Liidust. Kindlasti oli loeng väärt kuulamist ja avardas meie silmaringi. Kahjuks kestis see ainult tund aega ning pärast pidime tundidesse tagasi minema.

-Tekst: Kertu Veiler, Raili Saulus

Läti-Leedu seiklused #päev3

10.mai. Viimase päeva hommikuks oli meil kokkulepitud väljumine juba kell 8.30 hotelli eest. Öiste linnatuuride tõttu jõudsid viimased seiklejad bussi alles 9.15. Edasine ekskursioon möödus Vilniuse vanalinnas, muuhulgas tutvusime ka Vilniuse katedraaliga ning saime lugeda Užupise põhiseadust. Pärast põgusat eksursiooni saime ligi 2 tundi linna iseseisvalt uudistada. Kes otsustas kauneid vaateid Gediminase torni kogema minna, kes KFC-st läbi käia ja kes lihtsalt pargipingil kaunist ilma nautida. Kogunesime viimast korda 11.50 Vilniuse katedraali juures, et suund kodu poole võtta.
Meid ootas 9-10 tunnine sõit koju kitsas bussis, millest meil kõigil juba selleks hetkeks villand oli saanud. Enne kooli juurde jõudmist tegime peatuse söögikohas ja taaskord Ikla piiripunktis. Umbes 21.30 olime kõik õnnelikult jõudnud kooli ette. Vaatama väikestele ebameeldivustele jäime kõik oma ekskursiooniga väga rahule ja ootame juba millal saaks uusi riike avastama minna.

Kohtumiseni!

Tekst: Reiko Sakk 
Fotod: Kevin Tegova, Rasmus Punger

Läti-Leedu seiklused #päev2

Järgnev hommik algas meie jaoks juba poole kaheksase hommikusöögiga. Üldiselt loetakse seda küll normaalseks hommikusöögi ajaks, kuid vaadates inimeste näoilmeid, tundus see meie suurema üldsuse jaoks siiski natuke varajasena. Siiski, vaatamata kellaajale, otsustasid peaaegu et kõik hommikusöögile kohale tulla. Seda suurem oli pettumus, kui me saime teada, et meile pakutakse riisi, kana ja kapsasalatit. Oleks need siis kasvõi vähemalt hea maitsega olnud. Lisaks, kes soovis sai ka kohvi. Kui kohvile hakati koort peale valama, siis suureks üllatuseks oli see, et koor tõmbus kohvi peal tükki. Sellega lõppesid meie seiklused Riia hostelis. Sealt startisime tühjade kõhtude ja suure unega umbes kella kaheksa ajal suunaga Leetu, Ignalina tuumaelektrijaama poole. Teel oli vast ainuke mainimistväärt moment see, kui jõudsime Läti-Leedu piirile. Kogu buss magas, kuid kui üle bussi karjuti, et teeääres on politsei, olid kõik umbes 5 sekundiga üleval turvavöösid peale sättimas. Peale seda magas suurem osa bussist suurt ja sügavat und edasi. Ignalina tuumajaama jõudsime kella 12:30 paiku. Seal tehti meile väike ekskursioon tuumajaama muuseumis. Räägiti selle ajaloost ja miks see kinni pandi. Seejärel hakkasime liikuma Vilniuse poole. Kuna peaaegu keegi polnud hommikust söönud ning sees oli vaid eelmise õhtu söök, siis soovis bussitäis näljaseid noori peatust, aga kahjuks seda ei tehtud enne Vilniusesse  jõudmist. Enne kui Vilniuse hotelli jõudsime, põikasime läbi Vilniuse hipide linnaosast. Seekordne hotell oli täiesti luks ja vääris nimetust HOTELL. Meid jagati õpetajate poolt kahestesse ja kolmestesse tubadesse ning peale seda läksid kõik omale süüa otsima.

Teise päeva kokkuvõtteks võib öelda, et tegemist oli pika, söögita ja palava bussisõiduga, mille vahele mahtus üks 45 minutiline tuumajaama külastamine. 

Tuumajaama makett

Taamal Ignalina tuumajaam

Tekst: Rasmus Punger, Hans-Kristen Rootalu

Fotod: Kevin Tegova

Nõva!

Hei :)
Meil oli võimalik looduslastega osaleda projektis 29. aprillil, mis tutvustas meile Nõva kandis olevaid metsi ja randu ehk siis täpsemalt näitas meile kodumaa iseärasusi. Reisikaaslasteks olid meil seekord kümnes reaalharu.
Sõitu alustasime kell 8 ja nagu ikka, siis igal klassireisil on kohtade pärast meeletu võitlus. Sellegi poolest taha pääsevad vaid kiiremad ja kaotajad peavad leppima veidike eespoolsematse kohtadega. Kui kohad kätte võideldud, siis on päev korda läinud ja sõit võib alata. Bussisõit on tihtipeale kõige tüütum, aga seda parandab alati veidike toitu ja hea raamat või muusika. Välja astudes ning jalgu sirutades jagunesime klassiti gruppideks ning liikusime erinevas tempos ja ka osaliselt erinevates suundades ning saime ka mõnevõrra erinevaid teadmisi giidide käest. Ilm tundus reisipäeval vihmane kuid õnneks see hiljem laabus ning sai nautida suhteliselt päikesepaistelist ja sooja jalutuskäiku metsas ja rannal. Kõndisime palju ja halva riietusega poleks ilmselt keegi seda üle elanud. Kindlasti üks tipphetki oli Peraküla rand, mida võib pidada tõesti suurepäraseks. Vaade merele ja hele liiv tekitasid nii fantastilise combo, et oleks tahtnud seda veel pikemaks ajaks silmitsema jääda. Sellel väiksel õppereisil saime juurde teadmisi metsa, selle asukate ning ka nende tegemiste kohta- millest enamus olid siiski juba kõigil selgeks õpitud. Samuti avastasime, et meie kallis kodumaa on imeline, täis üllatusi ja müstikat.
Pika jalutuskäigu lõpuks olime jõudnud grillimiskohta, kus algas meeletu melu ning joosti oma vorstikestega kiirelt grilli juurde, et need  teistest ennem valmis saada ja punu täis pugida. See on loomulikult arusaadav, kui seljataga on umbes 15 kilomeetrine matk, millest õnneks mõned kilomeetrid olid ka bussiga läbitud.
Kui kõigil kõhud täis olid, algas sõit tagasi meie kodulinna poole ja umbes poole neljaks olime juba Nõmme Gümnaasiumi ees.

Peraküla rand

Päikest ja jaksu! 

-Tekst: Kelly Kullamaa, Reeli-Mai Valge

-Pildid: Reiko Sakk, Chrystiin-Marliin Kukk, Rasmus Punger

   

Läti-Leedu seiklused #päev1

8.mai hommikul kolm minutit enne üheksat startis reisibuss 47 reisijaga Eesti lõunanaabrite lätlaste poole. Bussis istusime ka meie, mitte küll täis koosseisuga, aga peaaegu. Meil olid kaasas veel sõbrad kümnendast reaalharust ja üheteistkümnendast loodusharust. Ausalt öeldes oli bussis väga kitsas ja ebamugav ning juba enne Eesti - Läti piiri muutus bussis üsna palavaks ning umbseks. Tegime esimese peatuse Ikla piiripunktis. Enamjaolt tundsid kõik mõnu peale paari tunnist bussisõitu oma jalgade sirutamisest ja värske õhu hingamisest. 
Üks hetk olime juba jõudnud Lätti, Cesise lossiparki, kus oli imeilus ning saime esimest korda selle reisi jooksul hingata Läti õhku. Polnud küll nii hea, kui meie enda, Eesti oma, aga käis kah. Meid viidi ka Keggumsi Hüdroelektrijaama, kus tehti tuur nii jaamas kui ka muuseumis. Enne Riiasse jõudmist hakkasid kõigil toiduvarud otsa lõppema ja nälg näpistama. Peab mainima, et Riias tiirutasime bussiga tüütult kaua ühte ja sama ringi ning meile jäi mõistmatuks, miks ei viidud meid kiiremini hostelisse. Kohale jõudes saime šokiteraapia nõukaaegsest urkast, kus oli leebelt öeldes õrn lebra ning wc ja vannitoa kasutamine nõudis suuremaid pingutusi. Siiski olid voodilinad puhtad ning kodulehel lubatud wifi, aga koodiga (mida me loomulikult küsida ei julgenud). Lõpuks lubati meid tiirutama ja trallitama Riia vanalinna, mis oli kaunis, aga meie Eesti oma on siiski kaunim. Usun, et esimesest päevast ja ööst jäi palju absurdseid ja naljakaid mälestusi ning saame neid lollusi meenutada veel ka aastaid hiljem. Peaks ära mainima ka selle, et unetunnid jäid seekord veidi lühemaks ning hommikul olid paljud meist nagu zombied. 
Lõppkokkuvõttes oli esimene päev siiski meeletult tore ja nalja sai palju. Veidi ekstreemsemad tingimused panid meid heas mõttes proovile ning meie kui looduslapsed, saime väga hästi hakkama. Ületasime takistused ning läksime põnevusega uutele väljakutsetele vastu.

Keggumsi Hüdroelektrijaamas

Tekst: Maria-Elisabet Jürgens
Foto: Kevin Tegova

Looduslapsed käisid improteatris

Improteateris ei tehta tavalist näidendit, kus kõik on ette planeeritud, vaid seal tehakse kõik käigu pealt. Teisipäeval, 8. aprillil, oli võimalus üht sellist näha. See kõik oli väga huvitav. Õpilased pidid ütlema suvalisi sõnu, mille põhjal etendati. Mõni õpilane sai isegi kaasa teha. Erinevad tegevused ja asjad andsid kokku naljaka komöödia. Meie klass nautis improteatrit väga.

Kallo Abner

Tulemas ...

Hei,
Järgneva kahe aasta jooksul näete meie blogist erinevaid sündmusi seoses TNG kõige vingema loodusklassi koolisisese ja ka koolivälise tegevuse kohta. Lisame paeluvaid pilte ja kirjeldame tähtsamaid koolisündmusi. Samuti anname ka ülevaate meie rebase aastast, mis on kahjuks või õnneks lõppemas.

Päikest ;)
Looduslapsed