Järgnev hommik algas meie jaoks juba poole kaheksase hommikusöögiga. Üldiselt loetakse seda küll normaalseks hommikusöögi ajaks, kuid vaadates inimeste näoilmeid, tundus see meie suurema üldsuse jaoks siiski natuke varajasena. Siiski, vaatamata kellaajale, otsustasid peaaegu et kõik hommikusöögile kohale tulla. Seda suurem oli pettumus, kui me saime teada, et meile pakutakse riisi, kana ja kapsasalatit. Oleks need siis kasvõi vähemalt hea maitsega olnud. Lisaks, kes soovis sai ka kohvi. Kui kohvile hakati koort peale valama, siis suureks üllatuseks oli see, et koor tõmbus kohvi peal tükki. Sellega lõppesid meie seiklused Riia hostelis. Sealt startisime tühjade kõhtude ja suure unega umbes kella kaheksa ajal suunaga Leetu, Ignalina tuumaelektrijaama poole. Teel oli vast ainuke mainimistväärt moment see, kui jõudsime Läti-Leedu piirile. Kogu buss magas, kuid kui üle bussi karjuti, et teeääres on politsei, olid kõik umbes 5 sekundiga üleval turvavöösid peale sättimas. Peale seda magas suurem osa bussist suurt ja sügavat und edasi. Ignalina tuumajaama jõudsime kella 12:30 paiku. Seal tehti meile väike ekskursioon tuumajaama muuseumis. Räägiti selle ajaloost ja miks see kinni pandi. Seejärel hakkasime liikuma Vilniuse poole. Kuna peaaegu keegi polnud hommikust söönud ning sees oli vaid eelmise õhtu söök, siis soovis bussitäis näljaseid noori peatust, aga kahjuks seda ei tehtud enne Vilniusesse jõudmist. Enne kui Vilniuse hotelli jõudsime, põikasime läbi Vilniuse hipide linnaosast. Seekordne hotell oli täiesti luks ja vääris nimetust HOTELL. Meid jagati õpetajate poolt kahestesse ja kolmestesse tubadesse ning peale seda läksid kõik omale süüa otsima.
Teise päeva kokkuvõtteks võib öelda, et tegemist oli pika, söögita
ja palava bussisõiduga, mille vahele mahtus üks 45 minutiline tuumajaama
külastamine.
 |
| Tuumajaama makett |
 |
| Taamal Ignalina tuumajaam |
Tekst: Rasmus Punger, Hans-Kristen Rootalu
Fotod: Kevin Tegova
No comments:
Post a Comment